Puidukahjurid hoonetes
Puitukahjustavatest putukatest
Lisaks seenkahjustustele võime hoonetest leida ka puitu kahjustavaid putukaid, kelle vastsed toituvad puidust. Eestis kahjustavad hoonetes puitu peamiselt mardikad. Kõige rohkem esineb kahjustajaid sugukondadest siklased ja tooneseplased. Eestis enamlevinud puitukahjustavad putukad on majasikk, suur-toonesepp ja mööbli-toonesepp (vt allpool galeriid).
Kahjustuse tunneme ära järgmiste tunnuste alusel:
- Augud ehk lennuavad puidul. Meie kliimavöötmes närivad putukad neid avasid maist septembrini, ent olenevalt aasta kuukeskmistest temperatuuridest võib üksikuid uusi lennuavasid leida ka varem või hiljem. Lennuavade leidmisel on oluline vaadata, milline on nende kuju (ümmargune, ovaalne, ebaregulaarne), suurus (võib olla ühest millimeetrist mõne sentimeetrini), toon (hele, tume või lennuava piires varieeruv), täidis (mida leidub avade sees), paiknemine ja suund (millisel pinnaosal neid leidub ja kuhu nad suunduvad) ning kui palju neid on.
- Puidupuru ehk näripuru. Näripuru kohta on vaja teada, kas see on puhas või millegagi segunenud, millised on selle osakesed (silinderjad, pallikujulised või ebaregulaarse kujuga), mis tooni on puru (hele, tume või värviline), kas puru on pulberjas, jäme, taignasarnane või tahke ja mis kujuga on näripurukuhilad (laialivalguvad, koonusjad või äralõigatud otsagakoonuse kujulised).
- Puidu deformatsioonid
- Valmikute või nende kehaosade esinemine
- Tunnelid puidupinnal või ristlõikes
Putukate kasv ja areng sõltub keskkonna tingimustest
- Kõige aktiivsem 20…30 ⁰C juures.
- Temperatuuril üle 55 ⁰C ja alla -20 ⁰C on neile harilikult surmavad.
Rohkem infot puitukahjustavate putukate kohta leiad SIIT ja SIIT.
